Lühike vastus: sinu uus suhe ei võta sult õigust lapsega suhelda ega anna endisele partnerile õigust kokkulepitud korda üksi muuta. Praktikas saab aga just uus armastus sageli uue konflikti alguseks. Allpool on vastused küsimustele, mida vanemad kõige sagedamini küsivad. See on üldine teave, mitte õigusnõu sinu konkreetses olukorras.
Mida ütleb Eesti õigus vanemate suhtlemise kohta?
Mõlemal vanemal on suhtlusõigus: see tähendab nii kohustust kui ka õigust lapsega isiklikult suhelda. Suhtlusõigus ei sõltu sellest, kas vanemal on hooldusõigus. Hooldusõiguse küsimusi saab õiguslikult siduvalt otsustada ainult kohus. Neid põhimõtteid kirjeldab ametlikult Euroopa e-õiguskeskkonna portaal.
Teisisõnu: see, kellega sa kohtud, ei ole küsimus, mille endine partner saab üksi lahendada. Kuid ka sina ei saa üksi otsustada, et uus partner hakkab nüüd last lasteaiast tooma.
Endine partner ütleb, et laps ei tule, kuni ma olen uue inimesega. Kas ta tohib nii teha?
Ainuüksi see, et sul on uus partner, ei ole põhjus kokkulepitud suhtlust lõpetada. Esimene mõistlik samm ei ole jurist, vaid rahulik vestlus: mis täpselt muret teeb? Enamasti ei ole see uus inimene ise, vaid hirm, et ta „asendab“ ema või isa, või et last tutvustatakse liiga kiiresti.
Ütle selgelt, mida sa teed ja mida mitte: et lapsed pole uue inimesega veel tuttavad või et see ei juhtu enne mitut kuud, ja et sinu aeg lastega jääb sinu ajaks lastega. See üks lause rahustab sageli rohkem kui ükskõik millised argumendid.
Aga kui me ikka kokkuleppele ei jõua?
Eestis on lahku läinud vanematele olemas riiklik perelepitusteenus, mida rahastab riik. Selleks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Perelepitus on mõeldud vanematele, kes ei jõua kokkuleppele lapse eluga seotud küsimustes: suhtluskord, elatis, kus laps elab, kuidas jagada koolivaheaegu. Kohalik omavalitsus saab vanemaid selle teenuseni jõudmisel toetada ja nõustada. Rohkem infot leiad Sotsiaalkindlustusameti perelepituse lehelt.
Perelepituse tulemus on mõlema vanema allkirjastatud vanemluskokkulepe. Kui Sotsiaalkindlustusamet selle kinnitab, on see täitedokument. Perelepitus ei ole kaotus. See on koht, kus mõlemad vanemad saavad öelda, mida nad kardavad, ja leida lahenduse, mis sobib lapsele, mitte ühele täiskasvanule.
Kes määrab suhtluskorra, kui kokkulepet pole?
Kui vanemad ise ega perelepitus kokkuleppele ei jõua, võib suhtluskorra määrata kohus. Seda tehes tegutseb kohus ka lepitajana, püüdes vanemaid ikkagi kokkuleppele viia. Oma olukorra osas pea nõu perelepitaja või juristiga.
Kas uus partner võib lapse üleandmisel kohal olla?
Seadus seda otseselt ei reguleeri, seega on see mõistuse ja lugupidamise küsimus. Esimestel kuudel anna laps üle ise. Laupäeva hommik, kui maja ees ei oota mitte ainult isa, vaid ka võõras naine, võib lapse jaoks olla liiga palju. Kui suhe on kindel ja lapsed tunnevad partnerit, on olukord teine, kuid ka siis tasub sellest teise vanemaga ette rääkida.
Kas võin lapsega uue partneriga reisile minna?
Kui reis jääb sinu suhtlusaega, on see põhimõtteliselt sinu aeg. Kuid reis inimesega, keda laps veel hästi ei tunne, on suur samm. Alusta päevasest väljasõidust, näiteks mere äärde või metsa matkarajale, enne kui planeerid koos terve nädala. Kui sõidad välismaale, uuri, milliseid dokumente ja nõusolekuid on vaja, ja lepi teise vanemaga ette kokku.
Kuidas kirjutada endisele partnerile, et konflikti ei tekiks?
Kui on aeg rääkida, toimib kõige paremini lühike ja rahulik sõnum või vestlus ilma pealtkuulajate ja lasteta. Näide, mida saad enda jaoks kohandada:
„Tahan, et sa kuuleksid seda minult: olen juba mõnda aega kellegagi kohtunud. Lapsed temaga veel tuttavad ei ole. Kui aeg on õige, plaanin seda teha järk-järgult, lühikese kohtumisega neutraalses kohas, ja annan sulle ette teada. Meie kokkulepped laste osas jäävad samaks.“
Mida sellises sõnumis pole: uue partneri kirjeldust, võrdlust endisega, etteheiteid mineviku osas, palvet heakskiitu anda. Sul pole luba vaja, aga sul on vaja, et teine vanem ei tunneks end petetuna. Kui vastus on vihane, ära vasta samal hetkel. Oota päev.
Kõige sagedasem viga
Anda uue suhte uudis endisele partnerile edasi lapse kaudu. „Isal on sõbranna“ seitsmeaastase suust kõlab hoopis teisiti kui sinu enda suust. Kui suhe muutub tõsiseks ja lapsed saavad varsti uue inimesega tuttavaks, on parem öelda see ise.
Kohtingute ja suhtluskorra ühitamisel aitab PAM-i funktsioon Custody Schedule: sisestad laste graafiku ja näed, kellega sul on ühiseid vabu päevi. Nii planeerid kohtumisi siis, kui olete mõlemad päriselt vabad, ja ei pea valima lapse ja uue inimese vahel. Rakendus on praegu inglise keeles.
Kuidas lapsi tutvustada, loe artiklist kuidas tutvustada lastele uut partnerit. Kui alles alustad, alusta kuuest sammust üksikvanematele. Isadele, kelle nädalavahetused jagunevad korra järgi, võib kasulik olla kahe nädala päevik.
Laadi PAM alla →Korduma kippuvad küsimused
- Kas pean endisele partnerile uuest suhtest rääkima?
- Seadus seda ei nõua. Kuid kui suhe muutub tõsiseks ja lapsed saavad varsti uue inimesega tuttavaks, tasub öelda ise, lühidalt ja rahulikult, et see ei juhtuks lapse kaudu.
- Kas endine partner võib suhtluse minu uue suhte pärast peatada?
- Ainuüksi uus suhe ei ole põhjus suhtlust lõpetada. Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Vaidluse korral saab kasutada riiklikku perelepitusteenust ja vajadusel otsustab kohus.
- Kust saada perelepitust?
- Riiklikku perelepitusteenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet ja seda rahastab riik. Abi saab ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt, kes toetab ja nõustab vanemaid.
- Mis on vanemluskokkulepe?
- See on perelepituse tulemusel mõlema vanema allkirjastatud kokkulepe lapse elu korraldamise kohta. Kui Sotsiaalkindlustusamet selle kinnitab, on see täitedokument.
- Kas uus partner võib last lasteaiast tuua?
- Seda tasub teise vanemaga kokku leppida. Esimestel kuudel on parem, kui last toovad ja annavad üle vanemad ise.